Pressiteade

Ettepanek Vilsandi rahvuspargi piiride laiendamiseks lääne ja edela suunas

22. novembril 2010 esitas MTÜ Balti Keskkonnafoorum projekti “Natura 2000 rakendamine Eesti merealadel: alade valik ja kaitsemeetmed – ESTMAR” raames Keskkonnaministeeriumile ettepaneku võtta kaitse alla (piiranguvööndi režiimis) praegu Vilsandi rahvuspargi piiridest välja jäävad looduskaitseliselt väärtuslikud madalikud (Suurkuiv, Uuskuiv, Soolakuiv ja Mustpank).

Kavandatava mereala kaitse alla võtmise eesmärk on säilitada Saaremaast läänes asuvate avameremadalike puutumatus ning tagada piirkonna mereelustiku ja linnustiku elupaiga terviklikkus. Kaitse alla võtmiseks esitatud mereala kogupindala on 70 100 ha.

Ettepanek põhineb projekti ESTMAR raames toimunud uuringute tulemustel:

Ø Põhjaelustiku ja -elupaikade uuringutest selgub, et Vilsandi madalate mereala on Eesti rannikumeres ainulaadne. Suurkuiv, Soolakuiv ja Mustpank ning neid ümbritsevad geoloogilised moodustised esindavad Eesti vetes Euroopa Liidu (EL) loodusdirektiivi alusel kaitstavaid elupaigatüüpe ”Karid” ja ”Liivamadalad”. Liivamadalaid esineb vähe, kuid Vilsandi piirkonna karid moodustavad Eesti ulatuslikema (ca 70 km²) ja esinduslikema karide koosluse. Tänu avamere tingimustele (suhteliselt puhas, toitainetevaene vesi; soolsus üle 7 promilli) ning kõva ühtse substraadi (paekivi) suurele osakaalule esineb sealsetel karidel rikkalik kinnitunud põhjaloomastik ja kuni 35 m sügavuseni ulatuv taimestik. Madalatel leidub Eesti jaoks harvaesinevaid merelise levikuga liike (nt punavetikaliigid Rhodomela confervoides, Ceramium virgatum).

Ø Saaremaast läänes asuvad madalikud on ka oluline peatumisala paljudele linnuliikidele, sh globaalselt ohustatud kirjuhahale (Polysticta stelleri). Ala lääneosa omab rahvusvahelist tähtsust väikekajaka (Larus minutus) peatumisalana. Väikekajakas on EL linnudirektiivi alusel kaitstav linnuliik, kellele on Eestis seni vähe tähelepanu pööratud, ning spetsiaalselt väikekajaka elupaikade kaitseks loodud alad seni puuduvad. Ala on ka rahvusvahelise tähtsusega peatumisala auli (Clangula hyemalis) ja krüüsli (Cepphus grylle) jaoks. Üle-eestilise tähtsusega arvul peatuvad kaitse alla võtmiseks esitatud alal hahk (Somateria mollissima), alk (Alca torda) ning rohukoskel (Mergus serrator). Kokku on nimetatud alal kohatud vähemalt 17 liiki veelinde, kellest linnudirektiivi I lisa liikide hulka kuuluvad lisaks eelpool mainitud kirjuhahale ja väikekajakale ka punakurk-kaur (Gavia stellata) ja järvekaur (G. arctica).

Ø Kalastiku uuringute tulemuste põhjal võib öelda, et nii looduskaitselisest kui kalanduslikust aspektist vaadeldes on Vilsandist läände jäävad madalikud Eestis küllaltki unikaalsed. Ainulaadseks teeb need mitmete Eestis üldiselt vähearvukate kalade (näiteks meripuugliste seltsi võldaslaste sugukonna esindaja nolgus (Myoxocephalus scorpius)) kõrge arvukus, mis on eriti silmatorkav kudeajal. Samuti on kõnealused madalikud väga olulised mitmete tööndusliku tähtsusega kalade, näiteks lest (Platichthys flesus) ja kammeljas (Psetta maxima), kudepaigana. Kuigi kõnealused tööndusliigid ei oma Eestis otsest looduskaitselist kaitsestaatust, tagab nende noorjärkude massiline esinemine muuhulgas kalatoiduliste lindude küllusliku toidubaasi nimetatud piirkonnas.

ESTMAR projekt, mida rahastavad Norra finantsmehhanism ja Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskus, kestab 2007-2011 ja seda viivad ellu Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, MTÜ Balti Keskkonnafoorum, Eesti Ornitoloogiaühing, Eestimaa Looduse Fond, Keskkonnaamet ja Keskonnateabe Keskus; lisaks välispartneritena Balti Keskkonnafoorum-Läti ja Norra Veeuuringute Instituut (NIVA).
Projekti koduleht www.estmar.purk.ee

Lisainformatsioon:

Merle Kuris
Looduskaitse ekspert
MTÜ Balti Keskkonnafoorum
Tel. 6597 029
merle.kuris@bef.ee



Projekti rahastavad Norra finantsmehhanismid ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.