Projekti tulemusi tutvustav pressikonverents toimub teisipäeval, 26. aprillil, algusega kell 14.00 Keskkonnaministeeriumi 1.korruse saalis (Narva mnt 7a, Tallinn).

Pressikonverentsi päevakava:

• Ülevaade ESTMAR projektist ja 2007–2009 Eesti avameremadalikel toimunud kalastiku uuringutest ja tulemustest
Markus Vetemaa, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut

• Hülged avamerealadel – järeldused ESTMAR ja muudest projektidest
Ivar Jüssi, Eestimaa Looduse Fond

• ESTMAR projektis toimunud avameremadalike linnustiku uuringud ja tulemused
Andres Kalamees, Eesti Ornitoloogiühing

• Ülevaade 2007–2009 Eesti avameremadalikel toimunud mereelupaikade ja põhjaelustiku uuringutest ja tulemustest ning kokkuvõte ESTMAR projektis läbiviidud analüüsi tulemusel väärtuslikemateks hinnatud madalike kohta.
Georg Martin & Tiia Möller, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut

• ESTMAR projektis koostatud kaitsekorralduskavad, toimunud rahvusvahelised seminarid ja avaldatud teabematerjalid
Merle Kuris, Balti Keskkonnafoorum

Oma osalemisest palume teatada e-posti aadressile: kristina.tiivel@gmail.com.

Seminar „Kogemuste vahetus bioloogilise mitmekesisuse uuringute metoodikast ja Natura 2000 alade valikust Läänemere avamerealadel“ toimus 15.-16.03.2011 Roostal

Seminari eesmärk oli tutvustada ESTMARi projekti käigus tehtud avamereala uuringuid; kogemuste vahetamine teiste Läänemere äärsete riikide avamere uuringutega tegelevate ekspertide vahel; arutada avamere mitmekesisuse uuringute metoodikat, merekaitsealade/Natura2000 alade valikut ning samuti puudutada merelise mitmekesisuse hindamist ja seiret.

MTÜ Balti Keskkonnafoorum
Pressiteade
12.01.2011

Ettepanek Apollo mereala kaitse alla võtmiseks

10. jaanuaril esitas MTÜ Balti Keskkonnafoorum projekti “Natura 2000
rakendamine Eesti merealadel: alade valik ja kaitsemeetmed – ESTMAR”
raames Keskkonnaministeeriumile ettepaneku võtta kaitse alla Apollo
mereala (looduskaitseala piiranguvööndi re˛iimis).

Kavandatava mereala kaitse alla võtmise eesmärk on säilitada Soome lahes,
Hiiumaast kirdes asuva Apollo madaliku unikaalsus ja puutumatus ning
tagada piirkonna mereelustiku ja linnustiku elupaiga terviklikkus. Kaitse
alla võtmiseks esitatud mereala kogupindala on 5189 ha.

Loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldusi on uuritud Norra
finantsmehhanismi ja Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt
rahastatud projekti “Natura 2000 rakendamine Eesti merealadel: alade valik
ja kaitsemeetmed – ESTMAR” (2007 – 2011) raames. Projekti viib läbi Tartu
Ülikooli Eesti Mereinstituut koos partneritega. Uuringud hõlmasid
linnustiku, kalastiku ja merepõhja elustiku ning elupaikade inventuure,
mis on aluseks mereala looduskaitseliste väärtuste hindamisel.

Looduskaitseala kaitse alla võtmise põhjendus:
1) Viimastel aastatel on järsult suurenenud arendajate huvi merre
rajatavate arendusobjektide vastu (nt meretuulepargid). Seetõttu oleks
Apollo madala piirkonnas vajalik väärtusliku mereelupaiga säilitamiseks
moodustada looduskaitseala.
2) Põhjaelustiku ja -elupaikade uuringutest selgub, et Apollo madala
mereala on Läänemere avaossa ning Hiiumaa lähedusse jäävate Eesti
avamerealade iseloomulik näide. Apollo madalal on esindatud EL
loodusdirektiivi lisas I nimetatud elupaigatüüp ”Karid” (1170) ning leidub
ka elupaigatüüpi ”Liivamadalad” (1110). Võrrelduna teiste sama piirkonna
madalatega on madalale iseloomulik vähene liigiline
mitmekesisus, kuid kõrge karpide biomass. Piirkonna merepõhja elupaigad on
heas seisundis.
3) Linnustiku uuringutest selgub, et Apollo madala merelala, tänu oma
Läänemere avaossa ning Hiiumaa lähedusse jäävatele Eesti avamere alade
iseloomule, on kogu piirkonnas ka ülioluline peatumis-, toitumis- ja
talvitusala aulile (Clangula hyemalis). Auli arvukus täidab rahvusvahelise
tähtsusega linnualade kriteeriume A4 (globaalse tähtsusega kogumid) ja C4
(olulise tähtsusega koondumiskohad Euroopa Liidus) ning ületab
peatumisalade rahvusliku lävendi viiekordselt .
4) Looduskaitselise tähtsusega kalaliikide seisukohalt ei ole Apollo
madalik eriti oluline ala, kuid alal esineb siiski Eesti Punase Raamatu 5.
kategooriasse (määratlemata) kantud liike (merihärg, meripühvel,
merivarblane ja nolgus). Tegu on ka lesta kudealaga.

Täpsema pressiteate koos ala asukoha kaardiga leiate kirja lisast.

Lugupidamisega,

Merle Kuris
Looduskaitse ekspert
MTÜ Balti Keskkonnafoorum
Tel. 6597 029
merle.kuris@bef.ee

Ettepanek Vilsandi rahvuspargi piiride laiendamiseks lääne ja edela suunas

22. novembril 2010 esitas MTÜ Balti Keskkonnafoorum projekti “Natura 2000 rakendamine Eesti merealadel: alade valik ja kaitsemeetmed – ESTMAR” raames Keskkonnaministeeriumile ettepaneku võtta kaitse alla (piiranguvööndi režiimis) praegu Vilsandi rahvuspargi piiridest välja jäävad looduskaitseliselt väärtuslikud madalikud (Suurkuiv, Uuskuiv, Soolakuiv ja Mustpank).

Kavandatava mereala kaitse alla võtmise eesmärk on säilitada Saaremaast läänes asuvate avameremadalike puutumatus ning tagada piirkonna mereelustiku ja linnustiku elupaiga terviklikkus. Kaitse alla võtmiseks esitatud mereala kogupindala on 70 100 ha.

Ettepanek põhineb projekti ESTMAR raames toimunud uuringute tulemustel:

Ø Põhjaelustiku ja -elupaikade uuringutest selgub, et Vilsandi madalate mereala on Eesti rannikumeres ainulaadne. Suurkuiv, Soolakuiv ja Mustpank ning neid ümbritsevad geoloogilised moodustised esindavad Eesti vetes Euroopa Liidu (EL) loodusdirektiivi alusel kaitstavaid elupaigatüüpe ”Karid” ja ”Liivamadalad”. Liivamadalaid esineb vähe, kuid Vilsandi piirkonna karid moodustavad Eesti ulatuslikema (ca 70 km²) ja esinduslikema karide koosluse. Tänu avamere tingimustele (suhteliselt puhas, toitainetevaene vesi; soolsus üle 7 promilli) ning kõva ühtse substraadi (paekivi) suurele osakaalule esineb sealsetel karidel rikkalik kinnitunud põhjaloomastik ja kuni 35 m sügavuseni ulatuv taimestik. Madalatel leidub Eesti jaoks harvaesinevaid merelise levikuga liike (nt punavetikaliigid Rhodomela confervoides, Ceramium virgatum).

Ø Saaremaast läänes asuvad madalikud on ka oluline peatumisala paljudele linnuliikidele, sh globaalselt ohustatud kirjuhahale (Polysticta stelleri). Ala lääneosa omab rahvusvahelist tähtsust väikekajaka (Larus minutus) peatumisalana. Väikekajakas on EL linnudirektiivi alusel kaitstav linnuliik, kellele on Eestis seni vähe tähelepanu pööratud, ning spetsiaalselt väikekajaka elupaikade kaitseks loodud alad seni puuduvad. Ala on ka rahvusvahelise tähtsusega peatumisala auli (Clangula hyemalis) ja krüüsli (Cepphus grylle) jaoks. Üle-eestilise tähtsusega arvul peatuvad kaitse alla võtmiseks esitatud alal hahk (Somateria mollissima), alk (Alca torda) ning rohukoskel (Mergus serrator). Kokku on nimetatud alal kohatud vähemalt 17 liiki veelinde, kellest linnudirektiivi I lisa liikide hulka kuuluvad lisaks eelpool mainitud kirjuhahale ja väikekajakale ka punakurk-kaur (Gavia stellata) ja järvekaur (G. arctica).

Ø Kalastiku uuringute tulemuste põhjal võib öelda, et nii looduskaitselisest kui kalanduslikust aspektist vaadeldes on Vilsandist läände jäävad madalikud Eestis küllaltki unikaalsed. Ainulaadseks teeb need mitmete Eestis üldiselt vähearvukate kalade (näiteks meripuugliste seltsi võldaslaste sugukonna esindaja nolgus (Myoxocephalus scorpius)) kõrge arvukus, mis on eriti silmatorkav kudeajal. Samuti on kõnealused madalikud väga olulised mitmete tööndusliku tähtsusega kalade, näiteks lest (Platichthys flesus) ja kammeljas (Psetta maxima), kudepaigana. Kuigi kõnealused tööndusliigid ei oma Eestis otsest looduskaitselist kaitsestaatust, tagab nende noorjärkude massiline esinemine muuhulgas kalatoiduliste lindude küllusliku toidubaasi nimetatud piirkonnas.

ESTMAR projekt, mida rahastavad Norra finantsmehhanism ja Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskus, kestab 2007-2011 ja seda viivad ellu Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, MTÜ Balti Keskkonnafoorum, Eesti Ornitoloogiaühing, Eestimaa Looduse Fond, Keskkonnaamet ja Keskonnateabe Keskus; lisaks välispartneritena Balti Keskkonnafoorum-Läti ja Norra Veeuuringute Instituut (NIVA).
Projekti koduleht www.estmar.purk.ee

Lisainformatsioon:

Merle Kuris
Looduskaitse ekspert
MTÜ Balti Keskkonnafoorum
Tel. 6597 029
merle.kuris@bef.ee

Reedel, 22. oktoobril 2010 kell 13
toimub Laimjala Rahvamajas
Kahtla-Kübassaare hoiuala ja Kübassaare maastikukaitseala
kaitsekorralduskava jätkukoosolek.

Koosolekule on oodatud kõik avakoosolekul osalenud ja samuti kõik huvilised,
kes kahjuks esimesel koosolekul ei saanud viibida aga soovivad sõna sekka
öelda kaitsekorralduskava koostamisel ja osaleda hiljem selle elluviimisel
(nt. pool-looduslike koosluste hooldamise kaudu).
Lisainformatsioon:
Merle Kuris tel. 6597 029; mob. 56 203 864;
e-post: merle.kuris[ät]bef.ee

Kahtla-Kübassaare hoiuala ja Kübassaare maastikukaitseala kaitsekorralduskava algatuskoosolekud
toimusid